Projektikohtumisest Rumeenias võtsid osa projekti koordinaator Lohusuu Koolis Raine Lindepuu ja kooli direktor ja ajaloo õpetaja Külli Oja.
Teisipäeva, 15. Oktoober möödus Rumeenia partnerkoolis Morenis. Enne kooliga tutvumist võttis meid vastu Moreni linnapea, tervitades projektis osalejaid, andes ülevaate kohalikust piirkonnast ning avaldades lootust, et me saame hea pildi Rumeenia traditsioonidest ja rahvast oma külaskäigu ajal.
Moreni koolis võtsid meid vastu projektitiimi kuuluvad õpetajad, õppealajuhataja ja projektiga tihedalt seotud õpilased. Tervitati meid soola-leivaga, mis andis tõestust, et eesti ja rumeenia traditsioonid ei olegi ehk nii erinevad. Pärast tervituskõnesid esinesid meile kooli õpilased. Kõigepealt mängisid nad nagu oleksid ühe meie projektis osaleva maa elanikud ning palusid meil oma jutu järgi ära arvata, millise maaga on tegu. Seejärel tutvustasid lapsed põhjalikumalt Rumeenia riiki ja Moreni piirkonda.
Päeva teises pooles toimus esimene töökoosolek, kus arutati läbi kõik seni esilekerkinud probleemid, mis seotud projektiga. Üheskoos püüti neile leida lahendusi. Samuti otsustati ära järgnevate selle kooliaasta sisse mahtuvate projektikoosolekute aeg ja osavõtjate arv. Kõik projektis osalevad koolid esitlesid oma maade kohta tehtud presentatsioone. Ühtlasi arutleti ka täpsemalt järgmise projektiga seotud ülesande täitmise üle – kuidas ja mil moel peaksid välja nägema video ja presentatsioon iga rahvuse traditsioonilistest kommetest seoses sünni, abiellumise ja surmaga. Arutluse all oli ka projekti kodulehele info sisestamise ja selle esitlemisega seotud küsimused.
Kolmapäeval toimus väljasõit Rumeenia pealinna Bukaresti. Meile korraldati giidiga ekskursioon Parlamendipalees, kus saime teada palju huvitavat Rumeenia minevikust, maaga seotud sümbolitest ja sotsialismiaja suurima hoone ehitamisest. Talupojamuuseum oli suurepäraseks näiteks sellest, millistes majades ja tingimustes elasid rumeenlased läbi kolme viimase sajandi. Kui võrrelda Eestiga, siis samalaadne kogemuste omandamise võimalus on meie Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Pärast reisi toimunud arutelus tõime välja selle, mis meile Rumeenia ajaloost ja vanadest traditsioonidest tundus tuttavana, ehk mida on võimalik ka oma maa ajaloos näha, ning millised aspektid olid erinevad. Eriti suur sarnasus eestlase jaoks oli kohaliku ja eesti käsitöö vahel, samamoodi hoonete ehituses kasutatud materjalide ja ustele kinnitatud hea õnne sümbolite vahel. Eriti südantsoojendav oli näha rumeenia varajase ajaloo juures eestlaselegi tuttavat rõngasristi.
Neljapäeval toimus väljasõit kultuuriliselt ja geograafiliselt hoopis teistsugusesse piirkonda – Trasilvaaniasse. Mägismaa majade ehitus, paigutus ja maa kasutus erineb suuresti eestlasele tuttavast laugja maa kasutusest. Oli äärmiselt põnev tutvuda ajalooliselt erakordse Brani lossiga, mis legendi ja mütoloogia kohaselt Dracula isikuga seotud. Brasovis külastasime etnograafiamuuseumi, mis andis suurepärase pildi rumeenia rahvariietest, mis mõningal moel taas sarnanevad eesti rahvariietega. Pärast reisi toimus jällegi arutelu nähtu põhjal, erilist diskussiooni tekitas muidugi väitlus, kas Dracula ikka võis ka päriselt eksisteerida, või on tegu tõesti ainult väga suure kujutlusvõimega inimeste väljamõeldisega. Tõime välja ka oma rahvaste hulka kuuluvaid mütoloogilisi tegelasi, kuid eestlaste Kalevipoeg ja sortsid ei anna siiski nii tuntud mõõtu välja.
Reedel toimus väljasõite ja projektikohtumist kokku võttev töökoosolek, kus iga osalenud kool sai välja tuua, mis talle reisist kõige rohkem meelde jäi ja põnevust pakkus. Ühtlasi arutati läbi veel kõik organisatoorsed küsimused järgnevate projektikoosolekute aja ja koha kohta, samuti selle kohta, milliseid ülesandeid nende kohtumiste toimumise ajal tuleb teha.
Üldkokkuvõttes võib projektikohtumist Rumeenias lugeda igati kordaläinuks. Saime hulgaliselt teadmisi rumeenia ajaloost, traditsioonidest, poliitikast ja rahvuslikust olukorrast, seda tänu just vahetule kokkupuutele. Oma silm on kuningas – see väide sai taas tõestust.
Projekti koordinaator Lohusuu Koolis Raine Lindepuu